5. - 7. august käisime Johannesega Pärnu - Kuressaare - Orissaare tuuril. Plaan oli käia Pärnus bluusipäevadel (kuhu Rasmus Raal oli meid kutsunud), Kuressaares kohviku Sadhu korraldatud Studio Jam vol 12-l ja Orissaares meie lemmik kohvikus Prituska käsitöökeskus. Kõike seda tahtsime rahastada tänaval ning mujal saadud jootraha eest.
5. august
Reis algas kohe hea noodiga. Kui olime Pärnusse jõdnud, Rasmusele tere öelnud ja kõhu täis söönud, otsustasime natuke tänaval mängida, enne kui pimedaks läheb. Loomulikult valisime selleks kohaks Rüütli tänava. Kuna paljudes Pärnu kesklinna välikohvikutes mängis tol reede õhtul mõni ansambel, siis olime ka meie sunnitud korra asukohta vahetama. Kusjuures bänd, kes meie lähedal mängima hakkas oli ainus jazz bänd (saksofon ja kitarr). Kõige üllatavam hetk selle õhtu jooksul oli, kui kamp soomalsi meilt lugusid tellisid. Nad ei visanud raha korraga ära vaid iga noodi eest mis neile meeldis.
Reisi kõige ebameeldivam osa oli pärast Pärnu jahisadamas mängimist ja paari tunnist linnas passimist Rasmuse sõbra pool põrandal magamine. Minul veel nii palju vedas, et sain vaiba peal magada, samas kui Johannes magas saunalina pea ja jaki all.
6. august
Inspireerituna oma valutavast randmest ja kehvast unest soovis Josse kell 8:59 liikuma hakata. Kahjuks ei saanud me Rasmuse sõbrale ei "tere" ega "head aega" öelda ning ei saanud piletit ka 10:00 Pärnu - Kuressaare bussile.
Reisi kulude minimeerimiseks otsustasime edasi liikuda häälega. Liina äärde jõudsime küll ligi tunnise jalutuskäiguga, kuid tore oli, et nägime seal kohe üht halli autot ootamas. Kahjuks nemad meid küll peale ei võtnud, kui võttis paar keda Opelistid ootasid.
Kuressaarde jõudes avastasime, et ilm on äärmiselt kehv ja kuna sellises olukorras ei ole tänavamuusikutel suurtmidagi teha otsustasime ööbimispaigas kõik korda seada. Kiiresti saime kokku minu onu naise, Luulega. Luule oli väga osavõtlik ja võõrustamine oli kunst mida ta valdas väga hästi. Kiiresti said voodid tehtud, ihud pestud ja poisid toidetud. Kuime uurisime parimaid kohti Kuressaares mängimiseks, sokutas Luule sõber Rein meid kiiresti Kuressaare jahisadamasse oma peole mängima. Vaevalt saime paar lugu mängida, kui juba seltskonnas olnud Elizabeth II pootsman meid laeva peale mängima kutsus.
Nimelt oli purilaeval Elizabeth II algusest peale olnud peal needus ning neil oli kõikjal vastutuul. Selle pärast olid mehed 6. augustiks professionaali tellinud, kes pidi laevalt needuse maha võtma. Kuna me avaldasime neile üsna kiiresti muljet otsustasid nad ka bändi tseremooniale kaasa kutsuda. Saime neilt ka jootraha piisavalt, et ülejäänud reisi kulud saaks ilusti kaetud.
Õhtul kohvikus Sadhu saime küllaltki hilja lavale. Esinejaid oli palju ja me olime seltskonnas ilmselt uusimad liikmed, ehk ei teadnud kellega ja kuidas rääkida. Sellegi poolest mängisime veel terve õhtu pubi ees ning kõigile kohal olijaile paistis see meeldivat.
7. august
Hommik algas kohvi ja küpsistega Luule juures. Vestlus oli nii põnev, et ega eriti ei tahtnudki minema hakata. Isegi maantee ääres jätsime veel tükk aega hüvasti. Hääletamine ei läinud meil ka kergelt, ent selle eest põnevalt. Konkurents oli kõva ja peale saime viimastena pärast kokka, tsikke ja seda jalgpallurit, kes Leisi 1,5h hiljaks jäi. Kui me Orissaarde jõudsime oli Pritsukas tühi. See oli ideaalne pühapäevane passimise koht pärast sellist laupäeva nagu meil oli. Saime seal kenasti kõhu täis süüa, enne kui majarahvas tuli ja meile kohvi jootis. Me oleme Pritsukas alati enne mandrile minekut peatunud. Nii ka see kord ja kell 18:00 olime juba bussis teel Tartu.
